19 September 2019

Komprensaun Rede Komputador - Esplikasaun Kompletu

saida maka rede komputador ?

     Rede komputador maka sistema ida ne'ebe kompostu husi komputador no rede device seluk ne'ebe servisu hamutuk atu alkansa objetivu ida ne'ebe komum. Objetivu husi rede komputador ne'e mak :
     1. Fahe rekursu hanesan ; fahe uza printer, CPU, memory, hard dsk...
     2. Komunikasaun /troka informasaun, mak hanesan ; eletronika mail, instant massaging, chatting
     3. Asesu informasaun mak hanesan : web browsing (firefox, crome, internet explore )
     Atu alkansa objetivu ida parte hotu-hotu husi rede komputador ida ne'e husu no fornese servisu. Parte ne'ebe husu servisu ne'e hanaran kliente, no fornese servisu hanaran empregada (server). 

Komprensaun Tipu rede komputador

a). Rede LAN (Local Area Network)

     Rede Local Area Network (LAN) mak rede ida ne'ebe iha area ki'ik ida, hanesan iha toko (gedung), eskola, uma, no seluk tan. Agora daudaun rede LAN barak maka bazeia ba teknolojia IEEE 802.3 teknolojia Ethernet uza switch ida ho ninia velocidade transferensia dadus, 10, 100, ka 1000 Mbit/s. Aleinde teknolojia Ethernet agora daudaun teknolojia 802.11 (ka baibain hanaran rede Wi-Fi) dalabarak ema uza hodi halo/forma rede LAN. Fatin ne'ebe fornese rede LAN no ligasaun ho Wi-Fi baibain hanaran Hotspot. 

     Kona-ba rede LAN ida, ekipamentu ida-idak ka komputador iha ninia (daya komputasi) rasik la hanesan ho konseitu terminal (dump). Kada komputador bele asesu informasaun/rekursu ne'ebe eziste iha rede LAN tuir (permission) ne'ebe iha tiha ona. Rekursu hirak ne'e hanesan data ka device hanesan : printer/emprissora. Iha LAN utilizador ida bele moos komunika ho utilizador seluk ne'ebe uza aplikasaun apropriadu.

Rede LAN iha ninia karakteristika hanesan tuir mai :
1. Transferensia dadus lalais no aas
2. Kobre area geografia ne'ebe restrito (sempit)
3. La presiza lina telekomunikasaun ne'ebe kontratu husi operator telekomunikasaun
4. Normalmente komputador ida husi rede komputador sai hanesan server ne'ebe maka regula sistema hotu iha rede refere.

b). Wide Area Network (WAN)

     Rede WAN mak abreviasaun (singkatan) husi teknolojia informasaun iha lian ingles : Wide Area Network, rede komputador WAN ne'ebe ligasaun entre area ne'ebe mak boot/luan, ezemplu : rede komputador entre rejiaun, sidade ka nasaun ida, ka bele moos define hanesan rede komputador servisu sira ne'ebe presiza router no kanal komunikasaun ne'ebe publika. Rede WAN uza hodi halo koneksaun entre rede local ida ho rede local seluk, entaun usuariu ka komputador ida iha fatin refere bele halo komunikasaun ho usuariu ka komputador iha fatin seluk.

c). Metropolitan Area Network (MAN) 

Rede ida iha sidade ida transferensia dadus ho velocidade aas, ne'ebe halo koneksaun iha fatin hanesan : kator, instituisaun governu, eskola, no seluk tan. Rede MAN kompostu husi rede LAN oi-oin. Distansia husi rede MAN ne'e mak 10 to'o 15 Km, MAN mak rede ida ne'ebe  hari'i entre eskritoriu iha sidade ida nia laran entre factores ka ajensia sira.

Dezenu modelu rede LAN, WAN, MAN

Komprensaun Hardware rede komputador

1. Rede Server

Server mak unidade komputador ida ne'ebe serve atu haloot informasaun, no atu jere rede komputador no servi user/workstation hotu-hotu iha rede nia laran. Normalmente rekursu iha server uza hamutuk iha workstation ; printer, disk, usb
Dezenu modelu Server

2. Rede Workstation

Komputador hotu-hotu ne'ebe iha rede ida nia laran ne'ebe liga ba arkivu server no uza rekursu kona-ba server hanaran workstation, Workstation ida mais/menus iha ninia kartaun rede, aplikasaun rede, fiu ida atu liga ho komputador seluk.
Modelu rede Workstation

3. Fiu/cable rede komputador

Iha workstation sei presiza fiu/cable atu nune'e halo koneksaun entre komputador ida ho komputador seluk. Tipu fiu/cable ne'ebe utiliza mak :
     a). Fiu/cable coaxial
     b). Fiu UTP (Unshielded Twisted Pair)
     c). Fiu FO (fiber optic)
Modelu Fiu Coaxial, UTP, Fibra otica

4. NIC (Network Interface Card) kartaun rede

NIC (Network Interface Card) ou kartaun rede ne'e hanesan hardware ida ne'ebe koalia kona-ba komunikasaun sosial atu estabelese ligasaun entre komputador.
Network Interface Card

5. Router TP - Link

Router TP - Link mak hanesan ekipamentu fisiku ida ne'ebe nia funsaun hodi kontrola no maneja internet iha rede LAN nia laran.
Router TP-Link

6. Antena AirGrid

Antena AirGrid hanesan ekipamentu ida ne'ebe  atu haruka, simu no haforsa signal wireless hodi bele halo koneksaun point to point ou point to multipoint. Antena AirGrid bele tiru to'o distansia 15 - 25 Km se kuandu la iha impedementu.

Antena AirGrid

7. Switch

Switch hanesan ekipamentu ida ne'ebe nia funsaun atu konsentra halo koneksaun ba komputador/ ekipamentus ne'ebe konjuntu iha rede ida nia laran.
Switch
Klike Lee moos ida ne'e :
     ➤ Prosesu instalasaun rede LAN (Local Area Network) no Sharig files
     ➤ Historia Evolusaun Komputador jerasaun 1 - 5


     Ida ne'e mak esplikasaun kona-ba komprensaun rede komputador no ekipamentu sira ne'ebe utiliza iha rede komputador. karik iha sujestaun, ideias ruma bele fo komentariu iha kolum komentariu kraik.
OBRIGADU BARAK !!!
😎

Fahe ba
Previous Post
Next Post

Biotek-fmf hanesan web blog nebe konjuntu materia hotu-hotu mak relevante ho teknolojia ne'ebe esplika detallu ho lian tetun

0 komentar:

Recent post